Peaaegu praeguse kuju sai küla 20.sajandi 20.-ndatel aastatel, kui külas anti maad asunikele ja vabadussõjas võidelnutele. II maailmasõja ajal said talud piisavalt palju kannatada, hävis nii elumaju kui kõrvalhooneid.
Juba esimeste koolide tekkimise ajal loodi Luunjasse külakool, hiljem vallakool kus ümbruskonna lapsed alustasid oma haridusteed. 20.saj. esimesel poolel taas üles ehitatud koolimaja oli suur, koolis käis üle saja lapse. Sirgu külas olev koolimaja on põlenud kaks korda. Pärast põlenguid toimusid koolitunnid ümbruskonna taludes.
Suure toetuse talumeeste poolt sai vallavanema ametis Eduard Annok, kes elas Sirgu külas oma venna Augusti talus. Kahjuks seaduste muutumisega pidi ta 1937.aastal ametist loobuma. Valla volikogus ja vallaametnikena olid tegevad mitmed külaelanikud. Vallamaja ise on säilinud tänaseni.
Seltsimajas käis 20.saj esimesel poolel vilgas isetegevus ja kultuurielu. Tegutsesid laulukoor ja pilliorkester, tehti näitemänge. Raamatukoguseltsi ja naisseltsi eestvedamisel toimusid mitmed kursused ja peoõhtud. Tegutsesid kaitseliit ja tuletõrjeühing ning piimaühistu ja turbaühistu.
Vallamaja ja seltsimaja vahel asus Sirgulaste kogunemispaik, kus oli kiigeplats ja tehti ühiselt jaanituld.
Sajandi vanuseid ja vanemaid talusid on Sirgus kolmkümmend kolm, täiesti hävinud talusid vaid kaks. 20.saj. lõpus ehitati juurde kuus uut elumaja.
Sirgu külast pärit kultuuriinimestest on teada laialdaselt tuntud luuletaja Henrik Visnapuu, kes küll elas siin enne II maailmasõda vaid mõned aastad.
Kokkuvõte Luunja Keskkooli 8.klassi õpilase K.Kerneri uurimistööst 2001.a.
|
